Trennist, lumelauast, Toilast ja nohust

pühapäev, märts 05, 2017

Oh, tegelikult on päris tegus nädal olnud!

Esmaspäeval ja teisipäeval olin jälle Haapsalus ja muidugi ei saanud ka jätta võimalust kasutamata, et Pilleriinuga koos üks trenn teha. Lõime ka käed, et võtame koos selle aasta BeFit konkursist osa, aga no ma pole siiani kaalule patareisid ostnud. Ma isegi ei taha seda nr näha, sest eeldan, et nutan pärast nädal aega veel patja. Igaljuhul on plaan valmis, et taas tuleb hakata söögil näpuga rohkem järge ajama ja need mõttetud näksimised söögi tegemise vahepeal ära jätta. Ja no tegelt on mul sellest kaalust lõpuks täitsa ükskõik, aga peaasi, et pekk ei tšilliks igalpool. :D





Trenniga olen täitsa mäel vist omadega. Olgu, trennisaalis, mitte mäel. Seal ma käisin hoopis laupäeval.



Kolmapäeval suutsin ma aga end hoops ära külmetada. Skuupi bussil lakkas ventilaatori mootor töötamast ja selleks, et aknad udused ei oleks, pidime korraks akna lahti kerima. Sealt tuli mõnus tuuletõmbus ja nii tundsin õhtul, et kurk oli maruvalus. Õnneks käisin kohe apteegist taruvaiku hankimas ja hakkasin sellega kurku ravima.

Siis jõudsin veel sellel nädalal 2 korda Bodypumpi ja BodyJami ka. Kuidagi oli nii rühmatrennide isu. No Pumpis oli niii tore üle pika aja! Ma vist ei olnud Revali BodyPumpi umbes aastakese jõudnud. Kuidagi rühmatrennide ajad ei klappinud ja ega ma ju enne maratoni väga ei käinud ka Revalis. Igatahes sain täiega positiivse emotsiooni ja no Siimu Pumpi trennid on endiselt suurepärased. Samamoodi Fjodori BodyJam oli lihtsalt kihvt. Muudkui tantsid ja tantsid, missest, et pooltele sammudele pihta ei saa. Aga vähemalt olid tuled kustus. :D




Laupäeval võtsin suuna hoopis Tuhamäele. Olin juba viimased kaks kuud autotagaistmel lumelauda vedanud lootuses, et kindlasti jõuan enne lume sulamist mäele. No enne lume sulamist ma sinna ei jõudnud, aga siiski veel kunstlumi kattis mäel oleva tuha ära ja saingi oma hooaja samal ajal nii avatud kui ka lõpetatud. Ma polnud üle aasta lauda sõitnud ja mäge nähes tahtsin krambid saada. Kütiorg oli sellega võrreldes miniatuurne küngas. Lutsutasin oma kurgupastille ja sõit liftiga mäkke võiski alata. Iseasi, kas sealt alguses alla tulla julgesin.
Tegelikult kadus hirm juba pärast esimest alla sõitmist ja siis tundsin ennast mäel juba täitsa enesekindlalt. Muidugi hetkel, kui tahtsin GoProga alla tulemist filmida, kündsin kõhuga mõnusalt lund. Võin teie lohutuseks öelda, et päris lootusetu ma ei ole ja see oli üks ainsaid lebotamisi seal lumel.










Õhtul ei läinud mitte koju, vaid hoopis Toila Spasse. Ütleme nii, et basseinid ja saunad olid täiesti ülerahvastatud. Õnneks jõudsime aroomisauna õigeks ajaks ja siis üks vene poiss seletas seal vene keeles mingeid saunatamise traditsioone ja viskas mõnusaid aroomiõlisid kerisele. Teepuuõli oli mu hingamisteele ülim! 

Õhtusöögi sõime Mio Mare restoranis, mida mina päris restoraniks ei nimeta. Kuigi kokal oli potentsiaali küllaga, sest minu tellitud part oli nii mõnus mahlane ja hea. Portsud olid nii harjumatult suured ja magustoitu oleks võinud vabalt mitmepeale võtta. Õnneks oli lõunasöök vahele jäänud, seega kaloritega vast väga lõhki ei läinudki. 


Toad nägid täitsa okeid välja, aga vannitoas oleks võinud väikse dušinurga asemel olla hoopis suur vann, kus oleks saanud mõnusalt liguneda, sest veekeskuse poolel ei pääsenud isegi mullivanni poole vaatama. 

Hommikusöögile on mul öelda vaid kiitus, sest isegi võistlusdieedil inimene oleks leidnud sealt endale sobivad toidud. Valik oli mõnusalt mitmekesine ja värske. Nii tegingi endale värske salati koos küpsetatud lõhe ja munaga.  Siis mekkisin veel Nopri kohupiimakreemi, sest need on juba ammmu-ammu mu lemmikud olnud. Ja tore on teises Eesti otsas Võrumaa toitu süüa.   
Aaa.. lisaks sai väga head Pauligi masinakohvi ja olemas oli ka laktoosivaba piima. Neile, kes tahavad oma toidu kaasa võtta, oli seal ka mikrolaineahi ning saia-leiva valikus nägin ma ka maisigalette.  

Tervise osas ma aga väga kiita ei saa. Toilas oli ka magamisega raskusi, sest nohu tahtis maha murda ja tänu sellele, et õhku korralikult kätte ei saanud, valutas ka pea hommikul jubedalt. Olin tegelikult plaaninud ka õhtul minna trenni, kuid helistasin Revalisse ja tühistasin broneeringu ära. Kodus ennast kraadides, 0tuli välja, et vaikselt on pugenud sisse ka palavik. Nii rändaski potti natuke mandlipiima, ingverit, kaneeli ja hiljem sisse mett. Armastan sooja piima meega.. njämm..
Poen nüüd põhku ära ja loodan, et homme on hea olla, sest Bastille'i kontsert ootab!! :) :) 




Olge mõnusad ja hoidke ennast! ;* 



You Might Also Like

0 kommentaari

Subscribe