Pikk-pikk nädalavahetus

laupäev, veebruar 25, 2017

Sellel aastal oli mu vabariigi aastapäev äärmiselt meeolukas ja vahva. 
Meie peres pole kunagi olnud tavaks Eesti sünnipäeva tähistada, aga sellel aastal läks mul kohe kuidagi teisiti.

Juba neljapäeval sõitsin Võrru ja õnneks suutsin ajastada oma sõidu lõuna ajaks ja ei pidanud jälle kuskil Tehnika tänavas tund aega ummikus istuma. Ühel reedel sõitsin Ülemistelt Stroomi üle tunni aja. Oi ma olin nii põrguvihane. Tagusin hullunult rooli ja sõimasin kõrvalistuvat vaest sõdurpoissi. Eestis võiks olla ka üks Elon Musk, kes ehitaks ummikute vältimiseks tunneleid.

Igatahes jõudsin nii normaalsel ajal Võrru, et jõudsin isegi jõusaali külastada. Tegin ühe mõnusa ülakeha trenni. Võtsin eesmärgiks teha kunagi kasvõi üks laiahaardega lõuatõmme ära. Nii ma käin ja ripun koguaeg trennis selle lõuatõmbe pulga küljes. Aga noh, kes ei harjuta, see meistriks ka ei saa.
 


Peeglist on tegelikult täitsa hea näha, kuidas õlg ja selg kasvab, aga tänu sellele kasvab ka ju riidenr. Teatavasti ju rasva põletada ja lihast kasvatada samal ajal ei saa. Minu jaoks on asjal kaks poolt. Hea on näha, et areng jõusaalis toimub, aga samas on raske panna järjest kõrvale oma xs-s (36) suuruses riideid. Samas mulle meeldis olla hästi sale ja peenike, aga samas on mul ka hea meel, et lõpuks on mul jälle päevad normaalselt tagasi ja trennis on jõudu. 

algas päev juba üpris varakult. Nimelt sain vallavalitsuselt kutse vabariigi aastapäeva kontsert-aktusele , kus autasustati ka tublimaid vallakodanike. Minule üllatuseks olin ma üks nende seast. On au olla Lasva Valla "Noor talent 2016".



Alguses muidugi tekitas tänukirjade jagamine minus väga vastakaid tundeid, sest inimeste kohta tehtud iseloomustused olid imalad ja läbimõtlemata. Ka minu iseloomustuses oli nii valesid fakte ja igast lausest kõlas mingi kaaluteema läbi.  Mul hakkas isegi natuke häbi, sest asju,mis oleks väärinud mainimist iseloomustuses oma kohta ei leidnud. Ütlesin emale torisedes, et hea, et mind aasta kaalulangetajaks ei valitud. Niiet selline mõru maik jäi suhu. Aga tegelikult olen ma südamest tänulik, et mind meeles peeti ja tunnustati.

Õhtul küpsetasin ühe maruhea odrajahukaraski, sest ikkagi ju Eesti sünnipäev.  Jagan retsepti teiega ka, sest nii ülimalt lihtne ja kiire retsept. Lisaks annab ka katsetada erinevate maitsetega. Maiasmokad saavad lisada sisse mett ja marju, kuid mina praadisin karaski sisse sibulat ja veiselihast suitsusinki.



Odrajahu-keefirikarask
  • 3-3,5 dl hapupiima või Pajumäe mahekeefirit või petti
  • 1 muna
  • 1 tl soola
  • 1 tl suhkrut
  • 2 sl õli või sulatatud võid
  • 1 tl köömneid
  • 2 spl linaseemneid
  • 3 dl odrajahu
  • 0,75 dl tatrajahu
  • 0,75 dl nisujahu
  • 1 tl söögisoodat
  • 1 sibul 
  • 150g suitsusinki
Klopi muna soola ja suhkruga segamini, lisa hapupiim, sulatatud või, köömned,linaseemned, praetud sink ja sibul, ning soodaga segatud jahu.  Vala võiga määritud küpsetusvormi ja küpseta 200 kraadi juures 20-25 minutit. 

Õhtul helistasid mulle Risto ja Kerli ning pakkusid välja koos midagi toredat teha või hoopis peole minna. Ma polnud neid terve igaviku näinud ja oii, kuidas ma neist puudust tundsin. Hüppasin neile kohe kaela ja see oli maailma parim kallistus. Muidugi olid nad võtnud kaasa hunniku jooke ja hakkasime hoopis kannu kokteile segama. Jah, sorri, ka mina vahepeal võtan vabalt ja te ei kujuta ette kui hea tunne on vahepeal ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt õhtut nautida. Ma polnud nendega vähemalt 1,5-2 aastat kokteile joonud. Lõpuks sättisime ennast muidugi peole ka.






Naljakas seik klubi garderoobist...
Minu juurde tuleb tüdruk, kes ütles, et minu blogi on ainus mida ta loeb ja ta poleks elusees uskunud, et ma purjus olen, sest ta arvab, et olen maailma kõige korralikum naine üldse. Hakkasin nii kõvasti naerma. Naersin, et igalpool hoitakse silma peal :D 
Aga lohutan kõiki, et tõesti tuleb selliseid kokteiliõhtuid haruharva ette.  Ma usun, et keegi meist pole perfektne ja nii ka mina.

Täna hommikul ärgates oli tunne, nagu oleksin maganud vähemalt 10 tundi õndsat ööund, mitte käinud öösel peol. Hea oli olla ja tegin hommikuks endale vitamiinirohke smuutikausi ka.
Siis võtsin õe koera Aadu kaasa ja läksime Lasvale vastlapäeva pidama. Panime Risto ja Kerliga võistkonna kokku ja võtsime mängudest ka osa. Läks lausa nii hästi, et lahkusime esikohaga. Auhinnaks sain kodukootud leiba, sõira ja astelpajusiirupit. Nii mõnus ja armas kingitus, sest ma reaalselt armastan köömnetega sõira.







Koju jõudes suutsin muidugi niiii kõvasti maja ees maha kukkuda, et põlv korralikult katki ja täitsa sinine. Lisaks veel peopesa marraskil, seega trenni minek jäi ära. Aga homme üritan Tallinnasse jõudes Revalspordist ka läbi käia.  

Oh, ma pean veel ütlema, et mul on meeletult hea meel oma sõprade üle. Neid on küll häbematult vähe, aga samas on nad imelised. Veendun selles iga korraga järjest rohkem ja rohkem. Kallistaksin nad reaalselt pooleks! :*
Hoidke üksteist ja oma sõpru ;*
Näidake iga päev, kui väga te tegelikult hoolite.






You Might Also Like

5 kommentaari

  1. Aaahhh, need vastlakuklid näevad nii head välja.
    Muide, mina arvasin ka varem, et sa oled ülikorralik ja igati selline vaoshoitud ja hästi kasvatatud viisakas noor neiu. Noh, kuniks ma sind päriselt nägin ja paar sõna juttu ajasin :D sa oled veel hullem lobasuu, kui mina ja huumorisoolikas on sul kah õiges kohas ja üldse mitte umbes :)
    Sa näed väga hea välja. Kas nüüd oled enda jaoks selles sobivas kaalus? Noh, et ei aja enam numbrit taga. Mingi hetk juhtub nii, et isegi, kui ei ole oma millalgi ihaldatud kaalus, siis oled endaga ikkagi väga rahul. Mul oli nii enne rasedust. Nüüd üritangi just seda rahulolu tagasi saada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ulmeline lobasuu, niiet me peaks ikka tihedamini kokku saama :D Saaksime üksteist pikali rääkida. :D
      No ma isegi ei tea, mis mu kaal on, sest keeldun sellele patareisid ostmast :D Mõõdud on küll mõneti suurenenud, aga ma ei tea, kas lihase või peki arvelt. Ma üritan hoida positiivset hoiakut enda suhtes ja olla õnnelik, küll ma lõpuks siis selles ihaldatud kaalus ka olen. :)

      Kustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  3. Tere Helena!

    Tore on lugeda kuidas naudid elu ja oled leidnud tasakaalu.
    Tahtsin uurida, kuidas on lood sinu tervisega? Kas oled oma probleemidele püsivat ami saanud?
    Mind ennast vaevlevad ka sarnased hädad, millele otsin lahendust. Mind aitavad probiootikumid aga pean neid sellisel juhul koguaeg ja pidevalt võtma. Nii kui kasvõi üks päev vahele jääb tulevad kohe hädad kallale.
    Mainisid, et võtsin kollageeni jooki. Kas selle mõju on siis tõesti oma kallist hinda väärt? Mõjus see kuidagi ka seedimisele?
    Veel küsin, et kas kasutad ka toidulisandeid? Näiteks lisavalku pulbrina? Kui siis mida soovitaksid? Olen natuke skeptiline nende osas, kuna need on kõik nii magusa maitsega ja valgulisandeid tarbides ongi selline tunne nagu oleks iga suhu pistetud amps magustoit. Samas ei saa ma tavatoidust piisavas koguses valku kätte. Oskad ehk midagi soovitada?
    Jõudu ja jaksu Sulle!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hei! :)
      1. Tervisega on lood nii ja naa. On päevi, kus tunnen ennast ulmeliselt hästi ja on päevi, kus tahaks teki alla peitu minna (vahetult enne päevade hakkamist). Olen siiski positiivselt meelestatud ja annan endale aega, sest päevapealt kõik ei paranegi.
      2. Kollageeni kiidan väga. Küüned pole elusees nii tugevad olnud. Otseselt seedimise koha pealt ei oska öelda, kas aitas, aga küüned kasvavad nii ilusti. Mul nendega alati probleem olnud.
      3. Tarbin lisavalku ka pulbrina, aga mitte igapäevaselt. Lisan vahel pudru sisse ja segan jogurtiga. Kasutangi just magustoidu asendajana ja magusaisu korral. Kui tarbid piimatooteid, siis lisa vahepalaks nt kohupiima/kodujuustu marjade ja pähklitega. Lisaks saab valku lihast ja munadest. Hommikul on hea nipp lisada pudrule nt munavalgeid, nii saad koheva pudru ja lisavalku juurde. :)

      Kustuta

Subscribe