You are somebody's reason to smile

kolmapäev, november 23, 2016


Hei-hei! 

Lugedes mu eelmist postitust, siis vist nii mõnigi arvab, et olen pea kivi alla peitnud ja masendusse vajunud. Ei, tegelikult sugugi mitte! 
Vahepeal ongi nii, et kui probleem välja öelda, paistavad lahendused olema kohe käega katsutavad. 


Kui olin oma postituse ära kirjutanud, sain ma reaalselt aru, kui väga inimesed minust hoolivad ja kuidas ma lähen korda oma murede ja rõõmudega ka kõige võõramatele inimestele. Tsiteerides oma ühte väga head sõpra, siis 

"Kõige parema tunde loob ikkagi see, kui sa tunned, et sind hinnatakse, et sa oled kellegi jaoks oluline." 


Niiet, ma tänan teid südamest jagamast kommentaare ja olles valmis minuga iga kell välja minema ja juttu ajama. :) 

Siinkohal tahaksingi teha ühe ettepaneku, mis toodi välja ka kommentaarides. Äkki kõik need, kes tunnevad, et tahaksid samuti endale ühte head sõbrannat või kaaslast kohvitassi kõrvale, siis lisage mind facebookis sõbralisti, et saaksin meid kõiki panna ühte gruppi. Ehk teeksime ühe ühise kokkusaamise, sest võibolla ei leia te oma sõpruskonda siis mitte ainult mind vaid võibolla hoopis sinu jaoks huvitavama inimese. :) 

Tegin endale koju lausa motivatsiooniseina. Võtsin oma pildi maha ja panin sinna imearmsad laused, mida on lausa rõõm vaadata. 




Üks lemmikutest on raam, milles pole palju öeldud, aga samas on seal öeldud kõik!  Jah, just see sama musta tausta ja kõige väiksema kirjaga. Minu arvates oleks see kiri pidanud olema kõige suurem. 

You are somebody's reason to smile!

Aga kus ma siis ikkagi viimased nädalad ennast peitnud olen?

Tegelikult olid mu viimased nädalad täielikud vabalt võtmise ja puhkamise nädalad. Ja teate mis? Ei kahetse ühtegi hetke sellest, et ma ei käinud korralikult trennis, või suhu rändas rohkem piparkooke, kui oleks tohtinud. Tegelikult pole ma puhanud isegi peale maratoni kordagi ja seda saab aru ka mu keha, kes ikka midagi ära ei anna.
Võrus olles pidin ikka jõusaalist ka läbi hüppama!

Eelmisel nädalal olnud väiksemal treeningkoormusel oli oma osa ka sellel, et suutsin Võrus olles kõhuviirusesse jääda. Järsku hakkas keset päeva paha ja see ei jätnud mind hea mitu päeva. Siiski-siiski, kui nüüd mõtlema hakata, siis jõudsin 3x trenni tegema küll. Bikram joogasse selle eest ei jõudnud ning nädalake pausi ja sees olnud viirusepisik andis eile kõvasti tunda. Tundsin nagu minust oleks järsku mingi rong üle sõitnud. Siiski pidasin kuidagi trenni lõpuni vastu.


Toitumise koha pealt olen natuke vabamaks lasknud seda, et kui ikka ei saa toidukorda trackida, siis ei saa. Teen lihtsalt võimalikult hea valiku ja toitun hästi. Lisaks tõstsin kaloraaži 1600 asemel 1700-1800, et vaikselt hakata seda arvu kasvatama. :)


Tegelikult mulle ka mingil määral meeldib, et olen natuke juurde võtnud, sest välja on tulnud minu imearmas liivakella figuur, mis kunagi korraks kontide varju kaduma läks. Nüüd olen taas nagu õige naine olema peab ;)


Kootud kleidid on mu uued lemmikud! :) 

Minu kleidid pärinevad NewYorkerist ja sealt võib selliseid iludusi leida 20-25 euro eest :)



Ma ei teagi, mis selle postituse mõte lõppkokkuvõttes oli, aga ma lihtsalt tahtsin anda teada, et kõik on korras! Ja täna hommikul mulle tõeliselt meeldis vaatepilt, mis peeglist vastu vaatas! :)









Juba järmisel nädalal ilmub mu esimene raamat ja detsembris saab osta ajakirja Tervis Pluss, kus leiate üles ka minu. :) 

Tegelikult tahtsin ka öelda seda, et olge positiivsed ja head asjad tulevad siis, kui nende peale mõelda!  




You Might Also Like

4 kommentaari

  1. Selle postituse lugemine tegi tuju mega heaks ja pani mind ka mõne asja üle mõtlema. Ma ei tohiks endaga niisamuti karm olla ja peaks vahest mõtlema, et tegelikult on kõik hästi :) Aitäh, et aitasid seda meelde tuletada :)

    VastaKustuta

Subscribe