Kuidas möödusid jaanid?

esmaspäev, juuni 27, 2016

Hurraa, lõpuks on need väsitavad jaanid läbi! No sõna otseses mõttes väsitavad, sest tuli ju käia mitmel peol ja iga kord lõppes see alles öösel. 


Meie jaanitrall hakkas juba päev pärast lõpetamist, ehk 22.juuni. 
Selleks päevaks planeerisin endale ka Raasiku Rahvajooksu, mida ootasin juba kaua-kaua ja lootsin joosta seal oma 5 km rekordi. Raja pikkus ise oli 5,8 km. 
Lisaks kõigele andis autasusid üle mu oma treener ja tahtsin tõesti pingutada. Lisaks oli minuga koos veel Siim, kes pidi mind tagant utsitama ja samamoodi mina teda. Trennides sujub meil koos jooksmine väga hästi.

Juba enne võistlust tundsin ennast kehvalt ja meeletu pinge oli sees. Olin eelmisel ööl halvasti maganud ja kuidagi väga nõme oli olla. Ka Siim magas veel enne võistlust kodus paar tundi. Tema sai oma oleku natuke paremaks.







Kui stardipauk käis, läksin ma hulluke tempoga kaasa nagu ka kõik ülejäänud jooksjad. Avastasin, et starditempo oli 3:40-3:50, mis oli ikka väga kiire. Ütlesin Siimule, et võtame tempot maha ja üritame 4:30-4:50 tempot hoida. Nii me siis jooksimegi, kuid väljas oli hingematvalt palav ja pilt hakkas ees uduseks minema. Tempo oli jõudnud juba 5:10ni. Ühel hetkel ütlesin Siimule selja tagant, et ma ei saa enam hingata ja nii ma 2,5 km pealt pikali maas olingi. Pilt oli ees must ja süda paha. Kuumus ja väsimus tegid oma töö ja sellega katkestasin ma oma elu esimese võistluse. Kahjuks jäi Siim ka oma jooksust ilma ja oli koos minuga. 
Õnneks lohutas treener mind sellega, et ega see mu viimaseks katkestamiseks jää :D
No nutt oli korralikult kurgus, aga mis teha. Vahel tuleb ikka keha kuulata ja mitte starti minna, kui enesetunne kehv. Õnneks Harku Järve jooksul nii tegingi. 

start!




ilmselgelt mina juba suren! :D 
Siia juurde ütlen veel seda, et viimased nädalad olid jooksu osas suhteliselt jõuetud. Kardan, et seda põhjustas väike ületreenimine ja muidugi ka reisiväsimus.

Õhtul käisime veel sõbrannade juures, kes läksid 24.juunil ära Inglismaale elama. Hakkasime küll öösel kell 12 tagasi sõitma, kuid kui ma autosse jõudsin, vajusin kohe unne. Lõpuks pidi Siim mind koduõuel üles äratama. Olin täiesti laip. 

23.juuni toimus jaanituli Siimu kodukülas Aruarus. Seal olen elanud ka viimased 3 aastat (v.a 6 kuud eelmisel aastal). Läksime, kuna eelmisel aastal oli meil seal tõeliselt vahva ja tore. Seltskond Aruarus on alati super ja inimesed nii toredad. Kahjuks polnud sellel aastal kohal aga meie kõige paremaid sõpru ja noori oli suhteliselt vähe. 
Toidust sõin ainult tüki liha ja 2 lavaširulli tükki, mille olin ise teinud.  Patustasin seekord hoopis alkoholiga. Tegin küll ainult 3 kokteili, kuid topsid olid parajalt suured. Järgmisel päeval muidugi kahetsesin, sest tegelikult polnud ju neid kokteile vaja, aga no kui nii läks, siis läks. 

Muide, panin kinni ka 2,5l õllepudeli hoidmise võistluse. :D





24. juuni sõitsime Võrru ja põgenesime Aruarust 17 kraadi ja paduvihma käest Võru 27 kraadise sooja kätte. Oeh, see kuumus. Käisime veel õhtul ujumas ja isegi vesi on nii soe, et isegi enam ei jahuta korralikult. 

25.juuni hommikul oli mul plaanis jooksma minna, sest tahtsin oma lõigutrenni enne suurt kuuma ära teha. Kahjuks oli selleks ajaks, kui mina õue jõudsin juba 32 soojakraadi. Päris korralik trenn oli. 2km soojendust + 10x100m maksimaalse kiirendusega lõigud + 2 km lõdvestust. Lõpuks läksin veel ujuma ka. Kiirendusi ikka andis teha, sest kuumus tahtis maha murda. 

Õhtul võtsime suuna mu vanaema juurde. Seal külas toimus jaanipäev laupäeval ja lisaks sellele olid seal tegevused terve päev.  Kell 19 hakkas aga valla traditsiooniline laulu- ja tantsupidu, kus esinevad rahvatantsijad ja lauljad. Tantsijaid tuli kohale isegi Lätist. Nii vahva üritus ja mäletan, kui seal isegi laulsin. :) Pärast pidu hakkas simman, kus tantsutas rahvast bänd. 
Meie vanaema elab õnneks kohe laululava lähedal ja saime panna grilli kähku sooja. Õnneks oli meil seltskond väga vahva. Sellel õhtul muidugi olin kaine, sest pidin veel minema sõitma ja tee peal oli ka politsei, kes ootas mind juba alkomeetriga. 
Magama hiilisin ka juba kell 2, sest pühapäeval ootas mind 20 km jooks ja selleks pidi olema puhanud. 




Kuumus ei olnud kadunud isegi järgmiseks päevaks ja keha kleepus rõvedalt koguaeg. Isegi duši all käik ei aidanud. Päeval juba mõtlesin, et ma ei jookse elusees sellise kuumusega 20 km ringi ära. Lisaks veel vastikult lämbe õhk. Nii siis ootasin õhtuni, kuid jahedama ilma asemel ootas mind ees hoopis paduvihm ja äikesetorm. Taevas välgutas ja mürin ajas judinad peale. Õnneks jäi hullumeelne vihm üle ja sain oma jooksutiirule minna alles 9 läbi õhtul. Vahepeal veel taevas sähvatas ja müristas, aga võtsin õnneks Siimu rattaga "ihukaitsjaks" kaasa. Temperatuur oli küll läinud 25 peale, aga kerge polnud ikka. Higistasin nagu saunalaval ja nii palav oli, kuid joostud ma sain. Lõpetasin oma tiiru 23:45!!
Tegelikult olin ikka päris uhke, et oma jooksu ära tegin :) 




Kuidas teie jaanid möödusid? :)

Juba 30.juuni on mu blogi Facebooki lehel loosimine!  (LINK)

Kui sa pole veel osalenud, siis pane kindlasti õnn proovile, sest loosi läheb üks supervahva fotosessioon koos Kristiga ! 



You Might Also Like

0 kommentaari

Subscribe